Pimedate Organisatsioonid Eestis enne 1951. a.

Eesti nägemisinvaliidide eluga seotud küsimustega (eriti hoolekandelistega) on tegelenud mitmesugused organisatsioonid kaugelt üle sajandi. Juba 1878. a. asutati Riia Pimedate Hooldamise Seltsi abiseltsid Pärnus ja Viljandis.

11. detsembril 1921 organiseeriti Tartus Eesti Pimedate Hoolekande Selts „Pimedate Abi“ (esimees prof. E. Blessig), mille haruselts avati 1922. a. Tallinnas. Viimane kujundati 1927. a. iseseisvaks Eestimaa Pimedate Abiandmise Seltsiks (esimeesteks arstid J. Hannson ja P. Pedusaar). „Pimedate Abi“ kõrvale tekkis Tartus 1934. a. Eesti Pimedate Hooldamise Ühing (asutaja dr. E. Fischer). Kui eespool loetletud seltsid ühendasid ennekõike heategevuse teenistuses seisnud isikuid, siis 1938. a. asutati Tallinnas uut tüüpi organisatsioon – Eesti Pimedate Selts (esimees E. Arras). See kogus endasse kogu Eesti ulatuses just nägemisinvaliide. Kõik mainitud organisatsioonid likvideeriti 1940. a. Nende asemele loodi 25. märtsil 1941. a. Eesti Pimedate Keskus,  mille tegemistest sõja ajal on vähe teada.

Sõja lõppedes tekkis jälle võimalus nägemisinvaliidide organiseerumise jätkamiseks. Asutati Eesti Pimedate Ühingu organiseerimiskomitee, mis viis läbi kaks asutamiskoosolekut 16. sept. 1951 Tartus ja 30. sept 1951 Tallinnas.

Eesti Pimedate Ühingu vabariiklik kongress toimus 25. ja 26. nov. 1951. aastal Tallinnas Mündi 3 ruumis, kus valiti 5-liikmeline juhatus mille esimeheks sai Artur Volberg.

1995. aasta juunist kannab nägemispuudeliste katusorganisatsioon nimetust Eesti Pimedate Liit ja ühendab juriidilisi liikmeid.