Eesti Pimedate Liit (EPL ) on Tartus 11. detsembril 1921.a. loodud Eesti Pimedate Hoolekande Seltsi “Pimedate Abi” õigusjärglane.

Meie nägemispuudeliste eluga seotud hoolekande küsimustega on tegelenud mitmesugused organisatsioonid rohkem kui sadakond aastat.

19. sajandi viimasel veerandil olid Riia Pimedate Hooldamise Seltsi abiseltsid Pärnus, Tartus, Valgas ja Viljandis. Peterburis asutatud Maria Pimedate Kuratooriumi volinikuks Tallinnas oli Eestimaa aktsiisivalitsuse juhataja Carl von Wistinghausen.

Tema eestvedamisel avati 1883.a. detsembris Tallinna pimedate kool. See oli ühtlasi nimetatud kuratooriumi Eestimaa osakonnaks. Kuratooriumi Liivimaa osakond tegutses Lõuna-Eesti maakondades.

1921 a. moodustati Tartus Eesti Pimedate Hoolekande Selts “Pimedate Abi”. Selle eesotsas olid baltisakslane Eduard von zur Mühlen ja Peterburist Tartu Ülikooli professoriks kutsutud Ernst Blessig.

1922.a. loodi “Pimedate Abi” Tallinna haruselts, millest viis aastat hiljem kujunes välja “Eestimaa Pimedatele Abiandmise Selts”, mille esimehed olid arstid Jaan Hanson ja Paul Pedusaar.

Lõhenemine Tallinnas ja Tartus.

Tartus tekkis lõhe, sest paljud tahtsid ülemused olla. Nii eralduski 1934.a. Eesti Pimedate Hooldamise Ühing, mida juhtis dr. Elmar Fischer. See tuli pimedate liikumisele Tartus kahjuks, sest ei saadud aru, miks peab Tartus kaks pimedate seltsi olema.

Tallinnas tekkis lõhe 1938.a. n.ö. noored vihased mehed eraldusid seltsist moodustades Eesti Pimedate Seltsi, mis koosnes ainult nägemisvaeguritest. Selle tekkeks oli kolm põhjust. Esiteks, pimedad polnud haigekassa liikmed, sest selts ei tahtnud suuremat osa selle kuludest enda kanda võtta. Teiseks, neil polnud luba osaleda peakoosolekuil. Kolmandaks, nad nõudsid üürimaja ehitamist seltsi poolt, milles elades nad jõuaksid korteri üüri maksta.

Peale 1940.a. ümberkorraldusi loodi Tallinnas Eesti Pimedate Keskus ja Tartus üritati luua Lõuna-Eesti Pimedate Ühingut. Puhkenud sõja tõttu ei tulnud kummastki midagi välja. Mõningatel andmetel tegutses tollal Narvas lühikest aega 20 liikmega harjatöökoda, kuid see on ka kõik, mis sellest teada.

Pimedate ühingute tegevuses oli paus kuni 1951. aastani. Siis loodi Eesti NSV Pimedate Ühing, mis 1988.a. nimetati ümber Eesti Pimedate Ühinguks ja 1991.a. tunnistati “Pimedate Abi” seltsi õigusjärglaseks.

Tallinnas ja Tartus tegutsesid peale ENSV Pimedate Ühingu loomist artellid “Põhja” ja “Edu” ning Tartus ka Riigi Pimedate asutused.

25. ja 26. novembril 1951 toimus Pimedate Ühingu asutamiskongress. 1970. aastaks oli loodud üle-eestiline osakondade võrk, 80ndail moodustati regioonid.

Eesti Pimedate Liit tegutseb aastast 1995.